Narva-Jõesuu

narva jõesuu

Narva-Jõesuu, väike kuurortlinn kahe suure vee, Soome lahe ja Narva jõe suudme kaenlas, paistab silma omapärase puitarhitektuuriga. Narva-Jõesuu Männimets koos merehoovustega moodustavad erilise, stressi leevendava mikrokliima. Kauni liivaranna pikkus on 13 km.

Esmased märkmed Narva-Jõesuust pärinevad Liivi ordumeistri W. Plettenbergi ülestähendustest aastal 1503. Narva Bürgermeistri käsukirjas 28. augustist 1684 öeldakse: „Narva raad keelab Hungerburgi ja Väike-Kudruküla meestel sadamas õllemüügi. Kui seda tehakse, on Rootsil täielik õigus õlu ära võtta. Saarküla mehed võivad õlut pruulida seni, kuni vaadiviisi müüvad. “Sellest ajast on piirkond tuntud kui Hungerburg (Näljalinn). Legendi järgi andsid sellise nime saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud Narva-Jõesuu rannas vähimatki toidupoolist. Mitmete aastasadade jooksul on siin vahetunud hulk kohanimesid, kuni 1922. aastal nimetati linn ametlikult Narva-Jõesuuks.

Juba 19. sajandi algul oli Narva-Jõesuu populaarseks suvituspaigaks Eesti, Peterburi ja Moskva eliidi jaoks. Selle paigaga on seotud paljude endisaegsete luuletajate, kirjanike, kunstnike ja muusikute looming. Möödunud sajandi 20.–30. aastatel oli Narva-Jõesuu arvestatav kultuurikeskus, siin toimusid suviti suurejoonelised laulupeod, tehti heal tasemel teatrit, esinesid orkestrid, tugevalt oli esindatud karskusliikumine.

Narva-Jõesuu asub Tallinnast vaid 200 km kaugusel.

Vaata lisaks:
http://www.narva-joesuu.ee/?id=10004